2022/23. õppeaastal linna finantstoetusel piloteerisime kogupäevakooli 1.klassides (2 keelekümblusklassi ja 2 vene õppekeelega klassi). Projekti piloteerimisel alustasime koostööd Tallinna Ülikooliga Tulevikukooli programmi raames. Programmi alguses võtsime fookusesse sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamise, et heaolu ja suhete kvaliteet paraneks ja keskkond toetaks süvaõppimist. Tähtis eesmärk oli ka eestikeelse hariduse laiendamine Mahtra koolis, seepärast hakkasime üks aasta enne ametlikku üleminekut eestikeelsele õppele avama ainult eesti õppekeelega keelekümblusklasse. Kogupäevakooli mudel aitas edukalt ellu viia püstitatud eesmärke ja toetas sujuvat üleminekut eestikeelsele õppele. Praegu osalevad projektis 1.–4. klassi õpilased.
Kogupäevakooli mudel lõimib formaal- ja mitteformaalharidust, pakkudes õpilastele võimalust valida huviringe ja kinnitades õppekava järgi õpitud teemasid terve päeva väitel.
Kolme aasta jooksul analüüsisime õpitulemusi, õpilaste heaolu ja õpetajate vajadusi ning täiendasime mudelit saadud andmete põhjal.
Terve päev on struktureeritud nii, et toimuks sügav õppimine toetavas keskkonnas. Päev algab kell 8:15 hommikupudruga. Siis toimub 45-minutiline SEP-hommikuring (alates 2024./25.õa), mille raames klassiõpetaja kasutab Tallinna Ülikooli poolt välja töötatud sotsiaal-emotsionaalseid oskusi arendava programmi “Meie maailm” ja Lastekaitse Liidu programmi “Kiusamisest vabaks!” materjale. Samuti toimub päeva eesmärgistamine. See on hea koht klassiõpetaja jaoks, et luua kontakti klassiga, lahendada konflikte ja suunata õpilasi koostööle. Eriti head tagasisidet SEP-hommikuringile annavad üleminekuklasside juhid, sest see aeg annab võimaluse mitteformaalses loomulikus keskkonnas rääkida eesti keeles.
Kell 9:20 algab esimene tund. Meie koolis on ühe tunni pikkus 80 minutit, mis aitab keskenduda tunniteemale, käsitleda teemasid erinevatest vaatenurkadest, teha grupitöid ja teadlikult praktiseerida õpistrateegiaid, sealhulgas Liikuma Kutsuva Kooli põhimõtteid. Kohe alguses valisime üldõpetuse õpetamise vormi – see võimaldab kõige tõhusamalt rakendada keelekümblusmetoodikat lõimides omavahel aineid ja andes õpetajale autonoomia kavandada paindlikult õppeprotsessi. Üldõpetuse rakendamist toetavad ka Mauruse kirjastuse õpikud ja digimaterjalid. Keskmiselt on klassi suurus kogupäevakooli klassides ainult 20 õpilast ja sellele lisaks õpetaja abi tugi, mis soodustavad üleminekuklassides õppimist toetava keskkonna loomist: ükski laps ei jää ilma õpetaja tähelepanu ja toeta.
Päeva keskel on lastel suur õuevahetund, mille ajal nad viibivad õues, mängivad ja suhtlevad omavahel, mis toetab nende heaolu. Õuevahetunni ajal on tihti külas vabatahtlikud ja organisatsioonide esindajad (nt Lasnamäe Noortekeskus ja spordiklubide treenerid), kes korraldavad lastele erinevaid aktiivse ajaveetmise võimalusi.
Päev jätkub tundidega ja kogupäevakooli einega, mis on lastele tasuta.
Päeva teisel poolel algavad tasuta huviringid, mis aitavad lastel arendada autonoomiat, sest nad saavad ise valida, millega nad tahavad tegeleda (nt koolis on laulupeo mudilaskoor, lugemisring, loovmõtlemine, imelise teaduse ring, võrkpalli ja jalgpalli ring). Samuti on olemas kohustuslikud ringid, näiteks eesti keele ring, kus lapsed mitteformaalses ja mängulises õhkkonnas õpivad eesti keelt. Lisaks on kohustuslik ka õpioskuste ring, mis toetab nii õpilasi kui ka nende vanemaid. Selle ringi ajal teevad lapsed koos oma klassijuhatajaga koduseid ülesandeid, kuna küsitlus näitas, et mõned vanemad ei saa oma lapsi kodus eestikeelsete ülesannete lahendamises toetada. Samuti saavad lapsed rakendada erinevaid õpistrateegiaid, mis aitavad neil õppimisprotsessis paremini toime tulla. Päeva lõpus on õuesõpe, mille raames lapsed saavad jälle veeta aega õues ja liikuda.
Üks kord kuus toimub meie koolis Lapsevanemate Akadeemia, kus klassijuhataja kohtub oma klassi lastevanematega. Piloteerisime Lastevanemate Akadeemiat eelmisel õppeaastal 1.klassides ja valisime igakuisete kohtumiste teemaks sotsiaal-emotsionaalsed oskused. Projekti koostamisel ja mõju hindamisel võtsid osa ka Tallinna Ülikooli teadlased. See projekt oli kõrgelt hinnatud lastevanemate poolt ja märgatud linna tasemel kui vaimset tervist toetav programm. Selle õppeaasta teema on õpioskused ja eesti õppekeelele üleminek, milles osalevad 1.-4.klasside vanemad. Õpetaja või kutsutud ekspert jagab oma kogemusi ja arutleb vanematega nendel teemadel. Mais toimub meie koolis vanemate akadeemia üldkoosolek, kus vanemad annavad tagasisidet aasta tegevustest ja pakuvad välja teemasid, mida nad sooviksid uurida järgmisel õppeaastal. See annab vanematele võimaluse osaleda kooli arengus ja suunata järgmise aasta tegevusi vastavalt klassi vajadustele.
Üks kord trimestris toimub meie koolis nähtuse põhise õppe nädal, kus on üks üldteema, mis on võetud riiklikust õppekavast läbivate teemade hulgast. Lapsed arutlevad, mida see teema võib tähendada, kitsendavad seda konkreetse teemadeni ja otsustavad, mida nad tahavad selle teema raames teada saada – toimub konkreetse eesmärgi püstitamine. Seejärel algab uurimistöö, mille käigus õpilased teevad palju gruppitöid, käivad õppekäikudel, viivad läbi uuringuid jms. See nädal ei ole tavaline nädal, kus lapsed lihtsalt istuvad klassis ja kasutavad õpikuid.
Pärast seda esitavad õpilased konverentsil esitlusi, kus nad teevad kokkuvõtte nädala jooksul õpitust. Nagu täiskasvanud, esitavad nad oma töö tulemusi saalis, kus neid kuulavad teised kogupäevakooli õpilased.
See süsteem on hea ja uuenduslik õppeprotsessi lähenemine, kuna see toetab õpilaste arengut nii formaalses kui ka mitteformaalses õppes. Õpi- ja SE-oskuste ning keeleõppe tugevdamine aitab lastel paremini õppida, arendada oma autonoomiat ja saavutada paremaid õpitulemusi. Samuti loob see tugeva koostöö kooli ja kodu vahel, võimaldades vanematel olla rohkem kaasatud laste õppeprotsessi ja toetada neid kodus. See uus süsteem aitab ühtlustada õpikogemusi ja pakkuda õpilastele terviklikku arengut.